Rühm 2, alarühm 2
Kinnitatud EKL juhatuses 14.02.2013
10.01.2011/ET
FCI – Standard nr 149
INGLISE BULDOG
PÄRITOLUMAA Suurbritannia.
KEHTIVA AMETLIKU STANDARDI AVALDAMISE KUUPÄEV: 13.10.2010.
KASUTUS
Hirmutava välimusega seltsikoer
FCI KLASSIFIKATSIOON
Rühm 2: pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad.
Alarühm 2.1: molossid, mastifi tüüpi.
Ilma töökatseteta.
LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST
Buldogi tõug kui selline on eraldi välja toodud 1630-ndatel aastatel, kuigi seda tüüpi koeri on kirjalikes allikates mainitud ka varem nn bandogi nime all. See on termin, mis tänapäeval on käibel teatud tüüpi võitluskoerte kohta. Algselt kasutati buldoge härjavõitlustel ning hiljem edukalt ka koertevõitlustel. Alles peale 1835. aastat hakkas buldog arenema selliseks lühema näoga ja jässakamaks koeraks, millisena me teda tänapäeval tunneme. Näitustel hakati seda tõugu esitlema 1860. aastal ning sellele järgnevate aastate jooksul toimus selle tõu suur isiksuslik muutus. See võitlusliku välimusega ja omamoodi armsalt inetu koer on tegelikult armastava loomuga ning oma peresse ja sõpradesse siiralt kiinduv. Tegemist on ühe vanima pärismaise tõuga maailmas, keda tuntakse kui Suurbritannia rahvuskoera ning keda seostatakse terves maailmas britiliku otsusekindlusega ning ka legendaarse John Bulliga.
ÜLDMULJE
Lühikarvaline, üsna jässaka, madala, laia ja kompaktsekehaehitusega jõuline koer. Pea on kerega võrreldes üsna suur, ent samas mitte nii suur, et rikkuda terviklikku ja sümmeetrilist üldmuljet, tekitada ebardlikku välimust või mõjutada koera liikumisvõimet. Nägu on suhteliselt lühike, koon on lai, tömp ja pisut otsast ülespoole suunatud, ent mitte liiga.
Märgatavate hingamishäiretega koerad on äärmiselt ebasoovitavad. Kere on üsna lühike, kehaosad on omavahel heas kooskõlas. Ei tohi esineda vähimatki kalduvust rasvumisele. Jäsemed on tugevad, väga lihaselised ja jõulised. Tagavööde on kõrge ja tugev. Emased ei ole nii võimsad ja nii hästi arenenud kehaehitusega kui isased.
KÄITUMINE/ISELOOM
Jätab kindlameelse, tugeva ja tegusa mulje. Valvas, julge, lojaalne, usaldusväärne ja vapper. Metsiku välimusega, ent südamliku loomuga.
PEA
Külgvaates tundub pea kuklast ninaotsani väga kõrge ja mõõdukalt lühike. Otsmik on lame, nahk pea peal ja selle ümber on üsna lõtv ja peenikeste kortsudega, ent mitte liialdatult. Kortsud ei tohi olla esiletungivad ega rippuvad. Nägu põsesarnadest ninaotsani on suhteliselt lühike ja nahk võib olla kergelt kurruline.
Vahemaa silma sisenurgast (või laubalõike keskpunktist silmade vahelt) kuni ninaotsani ei tohi olla väiksem kui vahemaa ninaotsast kuni alumise moka servani.
KOLJUPIIRKOND
Kolju
Kolju ümbermõõt on suhteliselt suur. Eestvaates tundub alalõua nurgast kuni kolju kõrgeima punktini kõrge. Lai ning kandiline. Laubalõikest kuni kolju kõrgeima punktini kulgeb selgesti märgatav vagu.
Üleminek laubalt koonule: Väljendunud.
NÄOPIIRKOND
Eestvaates peavad näo erinevad osad sümmeetriliselt ulatuma kummalegi poole pea mõttelist püstist telgjoont.
Ninapeegel
Nina ja ninasõõrmed on suured, laiad ja mustad, mitte mingil juhul maksapruunid, punased või pruunid. Laiad ja avatud ninasõõrmed, mille vahel kulgeb hästi märgatav sirge püstjooneline vagu.
Koon
Koon on lühike, lai, ülespoole suunatud otsaga ning silmanurgast suunurgani sügav. Kui ninal esineb volt, kas pidev või katkendlik, ei tohi see varjata nina või silmi ega takistada nägemist. Kitsad ninasõõrmed ja tugev volt nina peal ei ole lubatud ning on karmilt karistatavad.
Mokad
Ülemised mokad (lõuad) on paksud, laiad ja sügavad, katavad külgedel alalõuga, eest aga sulguvad otse vastu alahuult. Hambad ei ole nähtavad.
Lõuad/hambad
Lõuad on laiad, tugevad ja kandilise kujuga. Alalõug ulatub pisut ülalõuast ettepoole, olles mõõdukalt ülespoole pööratud. Lõuad on laiad ja kandilised, kuus väikest esihammast kihvade vahel asetsevad ühtlases reas. Kihvad on üksteisest kauge asetusega. Suured ja tugevad hambad ei ole suletud suuga nähtavad. Eestvaates asetseb alalõug otse ülalõua all ja lõuad kulgevad teineteise suhtes paralleelselt.
Põsed
Põsed on hästi ümarad, külgede suunas silmadest kaugemale välja kumerduvad.
Silmad
Eestvaates on silmad kolju suhtes üsna madala ning kõrvadest kauge asetusega. Silmad ja laubalõige on samal sirgjoonel, mis asub laubavoldi suhtes täisnurga all. Silmad on üksteisest üsna kauge asetusega, ent silma välisnurk jääb siiski põse välimisest äärest sissepoole. Ümarad, mõõduka suurusega. Ei ole sügava asetusega ega pungis. Väga tumedad, peaaegu mustad. Kui pilk on suunatud otse ette, ei tohi silmavalge paista. Ei tohi esineda nähtavaid silmaprobleeme.
Kõrvad
Kõrge asetusega, s.t. mõlema kõrva sisemised servad asuvad (eestvaates) koljuosa ülajoonega tasa, et kõrvade vahe oleks võimalikult lai, et nad asetseksid koljul võimalikult kõrgel ja silmadest võimalikult kaugel. Kõrvad on väikesed ja õhukesed. Korrektsed on „rooskõrvad“, s.t. kõrvad, mis murduvad suunaga tahapoole, ülemised või eesmised küljed on pööratud suunaga väljapoole ja taha nii, et kõrvalehe sisepind paistab.
KAEL
Mõõduka pikkusega, jäme, sügav ja tugev. Hästi kaarduv kuklajoon, mõningase lõdva, paksu ja voldilise nahaga kõri piirkonnas, mis moodustab mõlemal küljel väikse kaelavoldi.
KERE
Ülajoon
Õlgade tagant on selg veidi alla vajunud (madalaim koht), sellest alates peab seljajoon hakkama nimme suunas tõusma (nimme kõrgeim punkt asetseb õlanukkidest kõrgemal), seejärel laskub ülajoon kaarekujuliselt ja pisut järsemalt saba suunas moodustades kerge kumeruse, mis on tõule väga tüüpiline.
Selg
Lühike, tugev ja laiade õlgadega.
Rindkere
Lai, silmatorkav ja sügav. Roided on hästi tahapoole kaardunud. Rinnakorv on ümar ja sügav, hästi madala asetusega esijäsemete vahel. Roided ei ole lamedad, vaid hästi ümarad.
Alajoon ja kõht
Kõht on tõusva joonega, ei ole rippuv.
SABA
Madala asetusega, tüvest üsna sirgena algav ning seejärel allapoole kaarduv. Ümar, kaetud sileda karvaga. Sabal ei esine karvanarmaid ega karmi karva. Mõõduka pikkusega – pigem lühike kui pikk . Sabatüvi on jäme, tipu suunas on saba järsult ahenev. Kantakse suunaga allapoole (sabaots ei ole selgelt ülespoole pööratud). Saba ei kanta kunagi seljajoonest kõrgemal. Saba puudumine, sissekasvanud saba või väheliikuv saba on ebasoovitavad.
JÄSEMED
Esijäsemed
Üldmulje
Esijäsemed on tagajäsemetega võrreldes lühikesed, ent mitte nii lühikesed, et selg tunduks pikk või et see takistaks koera liikumist.
Õlad
Laiad, kaldega ja sügavad, väga jõulised ja lihaselised ning jätavad sellise mulje nagu nad oleksid kere külge „kinnitatud“.
Küünarnukid
Küünarnukid on madala asetusega, rinnakorvist märgatavalt eemalehoidvad.
Küünarvarred
Küünarvarred on jõulised ja tugevad, hästi arenenud ning üksteise suhtes laia asetusega. Jämedad, lihaselised ja sirged. Luud on massiivsed ja sirged, ei ole kõverad ega kaarduvad.
Kämblad (kämblaliigesed)
Lühikesed, sirged ja tugevad.
Esikäpad
Sirged ja väga pisut väljapoole pööratud. Keskmise suurusega ja mõõdukalt ümarad. Varbad on kompaktsed ja jämedad, hästi harali ning tänu sellele on varbaliigesed selgesti nähtavad ja kõrged.
Tagajäsemed
Üldmulje
Tagajalad on massiivsed ja lihaselised, esijalgade võrreldes pisut pikemad. Jalad on pikad ja lihaselised nimmest kannaliigeseni.
Põlveliiges (põlv)
Põlveliigesed on kere suhtes väga natuke väljapoole pööratud.
Kannad (pöialiigesed)
Kannad on kergelt kaldus ja hästi madala asetusega.
Tagakäpad
Ümarad ja kompaktsed. Varbad on kompaktsed ja jämedad, hästi harali ning tänu sellele on varbaliigesed selgesti nähtavad ja kõrged.
KÕNNAK/LIIKUMINE
Kõnnib lühikeste kiirete sammudega ja sellest jääb mulje nagu ta kõnniks kikivarvul. Tagakäpad ei tõuse kõrgele, ta nagu libiseks mööda maad. Jooksmisel liiguvad õlad vaheldumisi ettepoole. Veatu liikumine on väga oluline.
KARVKATE
Karv
Peene tekstuuriga, lühike, liibuv ja sile (karva karmus tuleneb sellest, et see on lühike ja liibuv, ent karv ei ole traatjas).
Värvus
Ühevärviline või ühevärviline musta maskiga või koonuga. Lubatud on ainult ühevärviline karvkate (värvid peavad olema kirkad ja puhtad). Brindle, erinevates toonides punane, kollakaspruun (fawn), hirvepruun jne. Valge laikudega (s.t. valge mainitud värvi laikudega). Pigmenteerumata ninapeegel (dudley), must ja must piirdega värvus on äärmiselt ebasoovitavad.
KAAL
Isased koerad 25 kg. Emased koerad 23 kg.
VEAD
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse hindamisel tuleb arvestada konkreetse kõrvalekalde ulatust ning võimalikku mõju koera tervisele ja heaolule.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD
Agressiivsus või liigne argus.
Selgete füüsiliste või käitumuslike kõrvalekalletega koerad diskvalifitseeritakse.
NB! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
Viimased muudatused on märgitud poolpaksus kirjas.
Tõlge: Multilingua büroo.