R\u00fchm 2, alar\u00fchm 2
\nKinnitatud EKL juhatuses 14.02.2013<\/span><\/p>\n

10.01.2011\/ET<\/p>\n

FCI \u2013 Standard nr 149<\/p>\n

INGLISE BULDOG<\/h2>\n

P\u00c4RITOLUMAA Suurbritannia.<\/strong><\/p>\n

KEHTIVA AMETLIKU STANDARDI AVALDAMISE KUUP\u00c4EV: 13.10.2010.<\/p>\n

KASUTUS<\/strong>
\nHirmutava v\u00e4limusega seltsikoer<\/p>\n

FCI KLASSIFIKATSIOON<\/strong>
\nR\u00fchm 2: pin\u0161erid ja \u0161nautserid, molossid ja \u0161veitsi alpi karjakoerad.
\n<\/span>Alar\u00fchm 2.1: molossid, mastifi t\u00fc\u00fcpi.
\n<\/span>Ilma t\u00f6\u00f6katseteta.<\/p>\n

L\u00dcHI\u00dcLEVAADE T\u00d5U AJALOOST<\/strong>
\nBuldogi t\u00f5ug kui selline on eraldi v\u00e4lja toodud 1630-ndatel aastatel, kuigi seda t\u00fc\u00fcpi koeri on kirjalikes allikates mainitud ka varem nn bandogi<\/em> nime all. See on termin, mis t\u00e4nap\u00e4eval on k\u00e4ibel teatud t\u00fc\u00fcpi v\u00f5itluskoerte kohta. Algselt kasutati buldoge h\u00e4rjav\u00f5itlustel ning hiljem edukalt ka koertev\u00f5itlustel. Alles peale 1835. aastat hakkas buldog arenema selliseks l\u00fchema n\u00e4oga ja j\u00e4ssakamaks koeraks, millisena me teda t\u00e4nap\u00e4eval tunneme. N\u00e4itustel hakati seda t\u00f5ugu esitlema 1860. aastal ning sellele j\u00e4rgnevate aastate jooksul toimus selle t\u00f5u suur isiksuslik muutus. See v\u00f5itlusliku v\u00e4limusega ja omamoodi armsalt inetu koer on tegelikult armastava loomuga ning oma peresse ja s\u00f5pradesse siiralt kiinduv. Tegemist on \u00fche vanima p\u00e4rismaise t\u00f5uga maailmas, keda tuntakse kui Suurbritannia rahvuskoera ning keda seostatakse terves maailmas britiliku otsusekindlusega ning ka legendaarse John Bulliga.<\/p>\n

\u00dcLDMULJE
\n<\/strong>L\u00fchikarvaline, <\/span>\u00fcsna<\/strong> j\u00e4ssaka, madala, laia ja kompaktsekehaehitusega j\u00f5uline koer. Pea on kerega v\u00f5rreldes \u00fcsna suur, ent samas mitte nii suur, et rikkuda terviklikku ja s\u00fcmmeetrilist \u00fcldmuljet, tekitada ebardlikku v\u00e4limust v\u00f5i m\u00f5jutada koera liikumisv\u00f5imet. N\u00e4gu on <\/span>suhteliselt<\/strong> l\u00fchike, koon on lai, t\u00f6mp ja <\/span>pisut<\/strong> otsast \u00fclespoole suunatud, <\/span>ent mitte liiga<\/strong>.
\n<\/span>M\u00e4rgatavate hingamish\u00e4iretega koerad on \u00e4\u00e4rmiselt ebasoovitavad. Kere on \u00fcsna<\/strong> l\u00fchike, kehaosad on omavahel heas koosk\u00f5las. Ei tohi esineda v\u00e4himatki kalduvust rasvumisele.<\/strong> J\u00e4semed on tugevad, v\u00e4ga lihaselised ja j\u00f5ulised. Tagav\u00f6\u00f6de on k\u00f5rge ja tugev. Emased ei ole nii v\u00f5imsad ja nii h\u00e4sti arenenud kehaehitusega kui isased.<\/p>\n

K\u00c4ITUMINE\/ISELOOM<\/strong>
\nJ\u00e4tab kindlameelse, tugeva ja tegusa mulje. Valvas, julge, lojaalne, usaldusv\u00e4\u00e4rne ja vapper. Metsiku v\u00e4limusega, ent s\u00fcdamliku loomuga.<\/span><\/p>\n

PEA
\n<\/strong>K\u00fclgvaates tundub pea kuklast ninaotsani v\u00e4ga k\u00f5rge ja <\/span>m\u00f5\u00f5dukalt<\/strong> l\u00fchike. Otsmik on lame, nahk pea peal ja selle \u00fcmber on <\/span>\u00fcsna<\/strong> l\u00f5tv ja peenikeste kortsudega, <\/span>ent mitte liialdatult<\/strong>. Kortsud ei tohi olla esiletungivad ega rippuvad. N\u00e4gu p\u00f5sesarnadest ninaotsani on <\/span>suhteliselt<\/strong> l\u00fchike ja nahk <\/span>v\u00f5ib olla kergelt<\/strong> kurruline.
\n<\/span>Vahemaa silma sisenurgast (v\u00f5i laubal\u00f5ike keskpunktist silmade vahelt) kuni ninaotsani <\/span>ei tohi olla v\u00e4iksem kui vahemaa<\/strong> ninaotsast kuni alumise moka servani.<\/span>
\n<\/span><\/p>\n

KOLJUPIIRKOND
\n<\/strong>Kolju
\n<\/strong>Kolju \u00fcmberm\u00f5\u00f5t on <\/span>suhteliselt<\/strong> suur. Eestvaates tundub alal\u00f5ua nurgast kuni kolju k\u00f5rgeima punktini k\u00f5rge. Lai ning kandiline. Laubal\u00f5ikest kuni kolju k\u00f5rgeima punktini kulgeb selgesti m\u00e4rgatav vagu.
\n<\/span>\u00dcleminek laubalt koonule: V\u00e4ljendunud<\/strong>.<\/p>\n

N\u00c4OPIIRKOND
\n<\/strong>Eestvaates peavad n\u00e4o erinevad osad s\u00fcmmeetriliselt ulatuma kummalegi poole pea m\u00f5ttelist p\u00fcstist telgjoont.
\n<\/span>Ninapeegel<\/strong>
\nNina ja ninas\u00f5\u00f5rmed on suured, laiad ja mustad, mitte mingil juhul maksapruunid, punased v\u00f5i pruunid. Laiad ja avatud ninas\u00f5\u00f5rmed, mille vahel kulgeb h\u00e4sti m\u00e4rgatav sirge p\u00fcstjooneline vagu.
\nKoon<\/strong>
\nKoon on l\u00fchike, lai, \u00fclespoole suunatud otsaga ning silmanurgast suunurgani s\u00fcgav. Kui ninal esineb volt, kas pidev v\u00f5i katkendlik, ei tohi see varjata nina v\u00f5i silmi ega takistada n\u00e4gemist. Kitsad ninas\u00f5\u00f5rmed ja tugev volt nina peal ei ole lubatud ning on karmilt karistatavad.
\nMokad<\/strong>
\n\u00dclemised mokad (l\u00f5uad) on paksud, laiad ja s\u00fcgavad, katavad<\/strong> k\u00fclgedel alal\u00f5uga, eest aga<\/strong> sulguvad otse vastu alahuult. Hambad ei ole n\u00e4htavad<\/strong>.
\nL\u00f5uad\/hambad<\/strong>
\nL\u00f5uad on laiad, tugevad<\/strong> ja kandilise kujuga. Alal\u00f5ug ulatub pisut<\/strong> \u00fclal\u00f5uast ettepoole, olles m\u00f5\u00f5dukalt \u00fclespoole<\/strong> p\u00f6\u00f6ratud<\/strong>. L\u00f5uad on laiad ja kandilised, kuus v\u00e4ikest esihammast kihvade vahel asetsevad \u00fchtlases reas. Kihvad on \u00fcksteisest kauge asetusega. Suured ja tugevad hambad ei ole suletud suuga n\u00e4htavad. Eestvaates asetseb alal\u00f5ug otse \u00fclal\u00f5ua all ja l\u00f5uad kulgevad teineteise suhtes paralleelselt.
\nP\u00f5sed<\/strong>
\nP\u00f5sed on h\u00e4sti \u00fcmarad, k\u00fclgede suunas silmadest kaugemale v\u00e4lja kumerduvad.
\nSilmad<\/strong>
\nEestvaates on silmad kolju suhtes \u00fcsna madala ning k\u00f5rvadest kauge asetusega. Silmad ja laubal\u00f5ige on samal sirgjoonel, mis asub laubavoldi suhtes t\u00e4isnurga all. Silmad on \u00fcksteisest \u00fcsna kauge asetusega, ent silma v\u00e4lisnurk j\u00e4\u00e4b siiski p\u00f5se v\u00e4limisest \u00e4\u00e4rest sissepoole. \u00dcmarad, m\u00f5\u00f5duka suurusega. Ei ole s\u00fcgava asetusega ega pungis. V\u00e4ga tumedad, peaaegu mustad. Kui pilk on suunatud otse ette, ei tohi silmavalge paista. Ei tohi esineda n\u00e4htavaid silmaprobleeme.
\nK\u00f5rvad<\/strong>
\nK\u00f5rge asetusega, s.t. m\u00f5lema k\u00f5rva sisemised servad asuvad (eestvaates) koljuosa \u00fclajoonega tasa, et k\u00f5rvade vahe oleks v\u00f5imalikult lai, et nad asetseksid koljul v\u00f5imalikult k\u00f5rgel ja silmadest v\u00f5imalikult kaugel. K\u00f5rvad on v\u00e4ikesed ja \u00f5hukesed. Korrektsed on \u201eroosk\u00f5rvad\u201c, s.t. k\u00f5rvad, mis murduvad suunaga tahapoole, \u00fclemised v\u00f5i eesmised k\u00fcljed on p\u00f6\u00f6ratud suunaga v\u00e4ljapoole ja taha nii, et k\u00f5rvalehe sisepind paistab.<\/p>\n

KAEL
\n<\/strong>M\u00f5\u00f5duka pikkusega, j\u00e4me, s\u00fcgav ja tugev. H\u00e4sti kaarduv kuklajoon, m\u00f5ningase l\u00f5dva, paksu ja voldilise nahaga k\u00f5ri piirkonnas, mis moodustab m\u00f5lemal k\u00fcljel <\/span>v\u00e4ikse<\/strong> kaelavoldi.<\/span>
\n<\/strong><\/p>\n

KERE<\/strong>
\n\u00dclajoon<\/strong>
\n\u00d5lgade tagant on selg veidi alla vajunud (madalaim koht), sellest alates peab seljajoon hakkama nimme suunas t\u00f5usma (nimme k\u00f5rgeim punkt asetseb \u00f5lanukkidest k\u00f5rgemal), seej\u00e4rel laskub \u00fclajoon kaarekujuliselt ja pisut j\u00e4rsemalt saba suunas moodustades <\/span>kerge<\/strong> kumeruse, mis on t\u00f5ule v\u00e4ga t\u00fc\u00fcpiline.
\n<\/span>Selg<\/strong>
\nL\u00fchike, tugev ja laiade \u00f5lgadega.
\nRindkere<\/strong>
\nLai, silmatorkav ja s\u00fcgav. Roided on h\u00e4sti tahapoole kaardunud. Rinnakorv on \u00fcmar ja s\u00fcgav, h\u00e4sti madala asetusega esij\u00e4semete vahel. Roided<\/strong> ei ole lamedad, vaid<\/strong> h\u00e4sti \u00fcmarad.
\nAlajoon ja k\u00f5ht<\/strong>
\nK\u00f5ht on t\u00f5usva joonega, ei ole rippuv.<\/span><\/p>\n

SABA<\/strong>
\nMadala<\/strong> asetusega, t\u00fcvest \u00fcsna sirgena algav ning seej\u00e4rel allapoole kaarduv. \u00dcmar, kaetud sileda karvaga. Sabal ei esine karvanarmaid ega karmi karva. M\u00f5\u00f5duka pikkusega \u2013 pigem l\u00fchike kui pikk . Sabat\u00fcvi on j\u00e4me, tipu suunas on saba j\u00e4rsult ahenev. Kantakse suunaga allapoole (sabaots ei ole selgelt \u00fclespoole p\u00f6\u00f6ratud). Saba ei kanta kunagi seljajoonest k\u00f5rgemal. <\/span>Saba puudumine, sissekasvanud saba v\u00f5i v\u00e4heliikuv saba on ebasoovitavad.<\/strong><\/p>\n

J\u00c4SEMED
\n<\/strong>Esij\u00e4semed<\/strong>
\n<\/span>\u00dcldmulje<\/em>
\nEsij\u00e4semed on tagaj\u00e4semetega v\u00f5rreldes l\u00fchikesed, ent mitte nii l\u00fchikesed, et selg tunduks pikk v\u00f5i et see takistaks koera liikumist.
\n<\/span>\u00d5lad<\/em>
\nLaiad, kaldega ja s\u00fcgavad, v\u00e4ga j\u00f5ulised ja lihaselised ning j\u00e4tavad sellise mulje nagu nad oleksid kere k\u00fclge \u201ekinnitatud\u201c.
\nK\u00fc\u00fcnarnukid<\/em>
\nK\u00fc\u00fcnarnukid on madala asetusega, rinnakorvist m\u00e4rgatavalt eemalehoidvad.
\nK\u00fc\u00fcnarvarred<\/em>
\nK\u00fc\u00fcnarvarred on j\u00f5ulised ja tugevad, h\u00e4sti arenenud ning \u00fcksteise suhtes laia asetusega. J\u00e4medad, lihaselised ja sirged. Luud on massiivsed ja sirged, ei ole k\u00f5verad ega kaarduvad.
\nK\u00e4mblad (k\u00e4mblaliigesed)<\/em>
\nL\u00fchikesed, sirged ja tugevad.
\nEsik\u00e4pad<\/em>
\nSirged ja v\u00e4ga pisut v\u00e4ljapoole p\u00f6\u00f6ratud. Keskmise suurusega ja m\u00f5\u00f5dukalt \u00fcmarad. Varbad on kompaktsed ja j\u00e4medad, h\u00e4sti harali ning t\u00e4nu sellele on varbaliigesed selgesti n\u00e4htavad ja k\u00f5rged.
\nTagaj\u00e4semed
\n<\/strong>\u00dcldmulje
\n<\/em>Tagajalad on massiivsed ja lihaselised, esijalgade v\u00f5rreldes pisut<\/strong> pikemad. Jalad on pikad ja lihaselised nimmest kannaliigeseni.
\nP\u00f5lveliiges (p\u00f5lv)<\/em>
\nP\u00f5lveliigesed on kere suhtes v\u00e4ga<\/strong> natuke v\u00e4ljapoole p\u00f6\u00f6ratud.
\nKannad (p\u00f6ialiigesed)<\/em>
\nKannad on kergelt kaldus ja h\u00e4sti madala asetusega.
\nTagak\u00e4pad<\/em>
\n\u00dcmarad ja kompaktsed. Varbad on kompaktsed ja j\u00e4medad, h\u00e4sti harali ning t\u00e4nu sellele on varbaliigesed selgesti n\u00e4htavad ja k\u00f5rged.<\/p>\n

K\u00d5NNAK\/LIIKUMINE<\/strong>
\nK\u00f5nnib l\u00fchikeste kiirete sammudega ja sellest j\u00e4\u00e4b mulje nagu ta k\u00f5nniks kikivarvul. Tagak\u00e4pad ei t\u00f5use k\u00f5rgele, ta nagu libiseks m\u00f6\u00f6da maad. Jooksmisel liiguvad \u00f5lad vaheldumisi ettepoole. Veatu liikumine on v\u00e4ga oluline.<\/span><\/p>\n

KARVKATE<\/strong>
\nKarv<\/strong>
\nPeene tekstuuriga, l\u00fchike, liibuv ja sile (karva karmus tuleneb sellest, et see on l\u00fchike ja liibuv, ent karv ei ole traatjas).
\n<\/span>V\u00e4rvus<\/strong>
\n\u00dchev\u00e4rviline v\u00f5i \u00fchev\u00e4rviline musta maskiga v\u00f5i koonuga. Lubatud on ainult \u00fchev\u00e4rviline karvkate (v\u00e4rvid peavad olema kirkad ja puhtad). Brindle<\/em>, erinevates toonides punane, kollakaspruun (fawn<\/em>), hirvepruun jne. Valge laikudega (s.t. valge mainitud v\u00e4rvi laikudega). Pigmenteerumata ninapeegel (dudley<\/em>), must ja must piirdega v\u00e4rvus on \u00e4\u00e4rmiselt ebasoovitavad.<\/p>\n

KAAL<\/strong>
\nIsased koerad 25 kg. Emased koerad 23 kg.<\/span><\/p>\n

VEAD<\/strong>
\nK\u00f5iki k\u00f5rvalekaldeid eeltoodud n\u00f5uetest tuleb lugeda vigadeks ning nende t\u00f5siduse hindamisel tuleb arvestada konkreetse k\u00f5rvalekalde ulatust ning v\u00f5imalikku m\u00f5ju koera tervisele ja heaolule.<\/span><\/p>\n

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD
\n<\/strong>Agressiivsus v\u00f5i liigne argus.
\n<\/span>Selgete f\u00fc\u00fcsiliste v\u00f5i k\u00e4itumuslike k\u00f5rvalekalletega koerad diskvalifitseeritakse.<\/span><\/p>\n

NB!<\/strong> Isastel peab olema kaks n\u00e4htavalt arenenud ja t\u00e4ielikult munandikotti laskunud munandit.<\/p>\n

Viimased muudatused on m\u00e4rgitud poolpaksus kirjas.<\/strong><\/p>\n

T\u00f5lge: Multilingua b\u00fcroo.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

R\u00fchm 2, alar\u00fchm 2 Kinnitatud EKL juhatuses 14.02.2013 10.01.2011\/ET FCI \u2013 Standard nr 149 INGLISE BULDOG P\u00c4RITOLUMAA Suurbritannia. KEHTIVA AMETLIKU STANDARDI AVALDAMISE KUUP\u00c4EV: 13.10.2010. KASUTUS Hirmutava v\u00e4limusega seltsikoer FCI KLASSIFIKATSIOON R\u00fchm 2: pin\u0161erid ja \u0161nautserid, molossid ja \u0161veitsi alpi karjakoerad. Alar\u00fchm 2.1: molossid, mastifi t\u00fc\u00fcpi. Ilma t\u00f6\u00f6katseteta. L\u00dcHI\u00dcLEVAADE T\u00d5U AJALOOST Buldogi t\u00f5ug kui selline on Read More<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":30,"menu_order":1,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_exactmetrics_skip_tracking":false,"_exactmetrics_sitenote_active":false,"_exactmetrics_sitenote_note":"","_exactmetrics_sitenote_category":0,"footnotes":""},"class_list":["post-33","page","type-page","status-publish","hentry"],"translation":{"provider":"WPGlobus","version":"3.0.0","language":"gb","enabled_languages":["ee","gb","ru"],"languages":{"ee":{"title":true,"content":true,"excerpt":false},"gb":{"title":false,"content":false,"excerpt":false},"ru":{"title":false,"content":false,"excerpt":false}}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/inglisebuldog.ee\/gb\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/33","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/inglisebuldog.ee\/gb\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/inglisebuldog.ee\/gb\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/inglisebuldog.ee\/gb\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/inglisebuldog.ee\/gb\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=33"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/inglisebuldog.ee\/gb\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/33\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":90,"href":"https:\/\/inglisebuldog.ee\/gb\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/33\/revisions\/90"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/inglisebuldog.ee\/gb\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/inglisebuldog.ee\/gb\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=33"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}