Aretus

RAHVUSVAHELISED ARETUSREEGLID

EKL VEEBILEHEL KIRJAS OLEVAD ARETUSE ERINÕUDED TÕUGUDE KAUPA

Väljavõte buldogide aretuseeskirjast –

Vastu võetud 18.okt.2021.a. – EKL volinike 05.10.21 koosoleku jätkukoosoleku protokoll nr. 5 18.10.2021

1. ARETUSEESKIRJA KOKKUVÕTE

  •  Silmauuring teostatakse mitte nooremalt kui 12 kuud, kohustuslik ja kohustuslik kordusuuring iga 2 aasta tagant.
  •  Südameuuring teostatakse mitte nooremalt kui 12 kuud, kohustuslik ja kohustuslik kordusuuring iga 3 aasta tagant.
  •  Põlveuuring teostatakse mitte nooremalt kui 12 kuud, kohustuslik ja kohustuslik kordusuuring iga 2 aasta tagant.
  •  Üldfüüsiline test – 1 km läbimine aja peale, ajaks 12 minutit. Alates 12 kuust, kohustuslik, korrata iga kahe aasta järel. Reeglid lisas.
  •  Isaste paaritusõigus tekib alates 1. eluaastast ja on seotud aretusreeglites ette nähtud terviseuuringute tegemisega. Emaste paaritusõigus on seotud FCI seadustes olemasoleva paarituseaga ning aretusreeglites ette nähtud terviseuuringute tegemisega.
  •  Aretuses ei tohi kasutada
    1)südamehaiget looma;
    2)põlvehaiget looma, kui põlvede hinnang on 2 ja rohkem. Loomal põlvede
    hinnanguga 1 tuleb partnerina kasutada teist looma kelle põlvede hinnang on 0;
    3)looma kelle BOAS aste on 3. BOAS 2 looma tuleb partnerina kasutada teist looma kelle BOAS on 0. BOAS 1 JA BOAS 1 loomi võib paaritada;
    4)silmauuringu tulemusel katarakti diagnoosi saanud või pimedat looma ei tohi paaritada. Ülejäänud silmaprobleemide puhul tuleb partneriks valida sama
    silmaprobleemi esinemisest vaba loom;
    5)koormustestist läbikukkunud looma.
  • Emasele koerale võib teha maksimaalselt 3 keisrilõiget, milliste vahe peab olema
    vähemalt 13 kuud. Enne kolmandat keisrilõiget tuleb uuesti sooritada üldfüüsiline test.
  • Kummalegi vanemale on kohustuslik saada kaks näitusehinnet erinevatelt kohtunikelt.
  • Hinnangut arvestatakse alates juuniorieast: isane hinnanguga vähemalt SP ja emane
    vähemalt VH. Mõne muu maa CH tiitli omanik ei vaja näitusehinde kinnitamist.

LISAD –

1.Üldfüüsilise testi reeglid, väljavõte aretuseeskirjast

6.5.4. Üldfüüsiline test
1 km läbimine aja peale, ajaks 12 minutit. Alates 12 kuust, on kohustuslik, tuleb korrata iga kahe aasta järel.
Testi kokkuvõte
Testi kokkuvõte põhineb koera koormustaluvusel ja/või kliinilise läbivaatuse tulemusel. Loomaarst otsustab kokkuvõtva tulemuse. Vajadusel kasutatakse
hindamisel lisaks tõuspetsiifilisi rajaläbimise ajalimiite.
Loomaarst märgib vormile kokkuvõtte:
„Test läbitud“
• Koer läbib 1000 m 12 minuti või vähema aja jooksul ning taastub koormusest piisavalt järgneva 15 minuti jooksul.
• Koera kehatemperatuur ei pea langema testieelsele tasemele, kui koera üldine olek on täiesti normaalne ja loomaarst loeb koera koormusest taastunuks.
„Test mitteläbitud“
• Kui loomaarst, põhinedes esmasele kliinilisele läbivaatusele, märgib, et koeral on hingamisraskus, limaskestad sinaka tooniga ja/või kehatemperatuur üle
keskmise normi (üle 39,3˚C, hüpertermia) – koer ei saagi rajale.
• Kui loomaarst lõpetab testi hingamisraskuste tekkimise korral koeral testi tegemise ajal.
• Kui koera kehatemperatuur koormusjärgselt ületab 39,5˚C.
• Koer ei ole võimeline läbima nõutud maad 12 min jooksul ja/või ei taastu koormuseelsele tasemele 15 min jooksul.
„Test katkestatud“
• Kui loomaarst märkab koeral teisi nähtavaid haigusi (väljaarvatud hingamisteede probleemid ja hüpertermia), mis takistavad testile minekut
ja/või testi tegemist.
• Test katkestatakse omaniku või händleri poolt.
Tulemusega „test mitteläbitud“ pääseb koer uuesti testile kaks korda, kuid mitte varem kui 6 kuud on möödunud eelmisest testist.
Tulemusega „test katkestatud“ on võimalik koeral teha uut testi kuni kaks korda ilma ajalise piiranguta testide vahel.

2.ÜLDFÜÜSILISE TESTI BLANKETI VORM pildifailina. 

Testi ajal kasutame isekopeeruvast materjalist blankette, mille originaal jääb omanikule, teine koopia testi läbi viinud veterinaarile ja kolmas koopia tõuühingule.

3.Stenoosi ja BOAS astme hindamise juhendmaterjal Cambridge ülikooli BOAS töögrupi materjalide põhjal 

https://www.vet.cam.ac.uk/boas/about-boas/recognition-diagnosis

Aretuseeskirjad on koostatud järgnevatel linkidel asuvatele teadusuuringutele tuginedes – 

  •   Comparison of submaximal exercise test results and severity of brachycephalic obstructive airway syndrome in English bulldogs
    Liisa Lilja-Maula *, Anu K. Lappalainen, Heli K. Hyytiäinen, Erja Kuusela, Mirja Kaimio, Kirsti Schildt, Sari Mölsä, Mikael Morelius, Minna M. Rajamäki
    Department of Equine and Small Animal Medicine, Faculty of Veterinary Medicine, University of Helsinki, Helsinki, Finland  –    https://drive.google.com/file/d/1Fga3USXi7CaIS7j2parXL9jPQUJhneTB/view
  • Assessment of welfare and brachycephalic obstructive airway syndrome signs in young, breeding age French Bulldogs and Pugs, using owner

    questionnaire, physical examination and walk tests

    M Aromaa*, L Lilja-Maula and MM Rajamäki

    Department of Equine and Small Animal Medicine, Faculty of Veterinary Medicine, University of Helsinki, PO Box 57, 00014 Helsinki, Finland
    * Contact for correspondence: mimma.aromaa@helsinki.fi

       – https://drive.google.com/file/d/17brBKFWkwID40L1kwhTkPe_JQOghhuMm/view

 

KÕIKIDE KÜSIMUSTE KORRAL VÕTKE ÜHENDUST MEIE TÕUÜHINGUGA – inglisebuldog@gmail.com